Aastal 2000 sõitsin igapäevaselt 1992 aasta tumerohelisel B4 kerega Audi 80-l. 18 aasta eest oli see igati edev auto, aga omaniku jaoks oli juba siis selge, et tegelikult on ta odavate vahenditega moodsamaks vuntsitud vana hea "põrsas" (omaaegne eelmise keremudeli ehk B3 hüüdnimi), mis näeb välja parem kui ta päriselt on ning pikkadel garaažiõhtutel kurtsin ikka sõpradele, et sedasorti Audi on nagu mingi pooleduka kindlustusagendi auto - täiuslikult igav ja anonüümne.

Olude sunnil hiljem teatud eluperioodidel uuesti A4 omanuna ja tänagi ühel sellisel oma kontorisse sõitnuna võin kinnitada, et ka 18 aastat ja mitu keremudelit hiljem ei ole Audi muutunud. Ta on täpselt sama igav ja anonüümne, näeb kesta all peituvast natuke moodsam välja ja sobib endiselt ideaalselt inimesele, kes ei soovi, et temast midagi arvatakse.

Ma ei ole snoob, aga on paratamatu, et ükskõik millise autoga sõites omistatakse Sulle kaaskodanike poolt teatud ellusuhtumist, väärtusi, isikuomadusi ja isegi omandit. Seega võib oletada, et näiteks BMW-ga sõites oled mingil määral nooruslik ja tehnikahuviline, Mercedest omades kõva kapitalist, kuid ilmselt samuti autohuviline, Volkswagenil kulgedes lihtsalt mõistlik inimene ja Škoda ei ole tõenäoliselt üldse Su isiklik auto.

Keskklassi Audiga sõitva inimese suhtes aga ei oska keegi midagi tarka arvata. Kas ta on mees või naine? Kuulub ta jõukamasse keskklassi või sõidab hoopis firmaautoga? Millised on ta poliitilised vaated? On ta homo või hetero? Täiesti tühi pilt, kuigi siinkirjutaja jaoks kaldub mainekompass pigem sotsiaaldemokraadist homo poole. Ja just seetõttu sobibki Audi kõige paremini inimestele nagu direktorid, finantsjuhid ja müügijuhid, kes soovivad endast võimalikult vähe isiklikku muljet jätta, kuid sellegi poolest head toodet omada.

Ilmselt on Audi ise ka sellest aru saanud ja üritanud aegajalt oma mittemidagiütlevuse kuvandit murda, pannes enda autodega filmides sõitma tugeva karakteriga miljardäre, nagu Tony Stark või Christian Grey, kuid jõupingutustest hoolimata saab igaüks aru, et päriselus sobivad need autod endiselt Pepper Potts'ile ja Anastasia Steele'ile, kes kõik maailma igapäevamured ära lahendavad, samal ajal kui Tony ja Christian oma rahadega pigem juba Lamborghini trahteris laaberdama peaksid.

Ärge saage minust valesti aru - ma ei vihka Audit. See on lihtsasti kasutatav vaikne ja mugav auto, mis pakub alati kõige moodsamat, mida oma raha eest osta saab. Seetõttu sobib ta ideaalselt inimesele, kes tahabki lihtsalt head autot ning ei soovi selle peale rohkem mõelda, vaid laseb end ümbritseda ilu ja kvaliteediga kuniks uuem mudel peale tuleb ning läheb ja ostab siis järgmise, sest uus on jälle natuke ilusam ja tekitab parema enesetunde.

Audi juures ei aja miski närvi, miski ei tundu käe ega silma all odav, ükski heebel, luuk ega nupp ei vaja tema õigeks kasutamiseks liigset jõu- ega mõttepingutust ning ta andestab kõik Su juhtimisvead, nagu oleksid Sa tavalise kuiviku asemel Walter Röhrl või Michele Mouton.

Kindlasti kostabki nüüd kuskilt tavapärane Audimehejutt Quattro nime kandva nelikveo poolt pakutavatest eelistest, aga me räägime siin igapäevasest keskklassiautost ja vaevalt Sa oma A4-l või A6-l otse üle küntud põllu ja kraavide lapsi vanavanematele külla viid või ringrajal oskustelt viimaseid tülikaid kümnendikke lihvid. Su ülimasslevinud Quattroga samaväärset paigaltvõttu pakuvad foori all sama töökindlusega juba paarkümmend aastat ka kõigi teiste markide nelikveolised mudelid.

Seega olgu ta Quattro või mitte, Sa pole teab mis autohuviline ja kui oled või vähemalt tahad olla ning sõidad ikkagi igapäevaselt vähem kui paarkümmend aastat vana keskklassi Audiga, on see ainult natuke vähem piinlik kui oleks omada isiklikku Škodat või Ameerika autot, sest preemiumsegmendis on Audil täna ja ilmselt veel vähemalt kümmekond aastat kaks võitmatut vastuargumenti nimega BMW ja Mercedes. Need lihtsalt sõidavad paremini, on märksa tugevamad ja paremini ehitatud autod, neist ei kuma läbi odavamate sõsarmarkide detaile ja lahendusi ning mis autohuvilise jaoks peamine - nad ei ole nii kuradima igavad.

Tõsi, BMW või Mercedesega sõites tuleb juhil paratamatult harjuda hulgaliste veidrustega, uskuda ka kehvade teeolude korral tagaveo eelistesse, vormida oma keha natuke rohkem auto järgi, leppida kohati madalamat esteetilist naudingut pakkuvate materjalide või paneelivahedega ja mõelda palju sagedamini sellele, milline võlur teda õigesti remontida oskaks kui ta ära laguneb. Need autod nõuavad omanikult enam pingutust ja tahtejõudu. Ja võibolla just seetõttu, et Audi peamised konkurendid omavad tugevama teostuse kõrval ka märksa tugevamat iseloomu, ütleb mu oma isa ikka tavaliselt pärast mõne teise margi kasutamist, et ei ole olemas Audist paremat autot. Ja ma tean, et tal on natuke õigus.

Kõik ei ole ega peagi olema autoinimesed ja ei pea tahtma pidevalt oma elu huvitavaks elada ning kui Sa ei ole üks meiesugustest, kelle jaoks Audiga sõita on piinlik, on ta ühena kolmest maailma parimast preemiummargist Sinu jaoks kõige parem valik, sest kui BMW ja Mercedes Su soengu, garderoobi või maailmavaatega ei sobi ja soovid elada võimalikult lihtsat ning ilusat elu, ei ole tõesti paremat autot kui Audi.