Autoga reisimine ei ole igaühele sobiv, kuid endiselt leidub paljudes peredes entusiasmi võtta kas igal või mõnel suvel ette autoreis Euroopas või kaugemalgi. Selleks puhuks on tarvis sobivat reisiautot ja arvates, et valik on imelihtne, sest tuleb vaid vaadata, et masin oleks ruumikas, ökonoomne, mugavate istmetega, vaikne ja võimsa multimeedia ning kliimaseadmega, peab natuke järele mõeldes pettuma, sest ühest autost teevad hea reisiauto hoopis olulisemad aspektid.

Mugavus ei ole esmatähtis

Teil võib olla suurepärane päev Horvaatia kuumal rannal või Itaalia kaunis vanalinnas, kuid autoomanik kipub sageli olema pisut hajevil ja stressis, olgu kaaslasteks sõbrad või pere ning põhjuseid ei pea otsima ebamugavatest istmetest või hirmust kitsastel tänavatel autot kriimustada. Samuti võib Te autos olla suurepärane helisüsteem, aga märkate peagi, et tegelikult on raadio seatud üsna vaikselt Te vestluse taustal mängima ja pole üldse vahet, kas kõlaritest kostab vaevukuuldavalt RMF FM või Su lemmikbändikogumik ning intensiivsemas liikluses võib autojuht heli sama hästi päris maha keerata.

Kui me räägime mõistlikust kasutatud autost ehk sõidukist, mis on vanem kui vanusepiir, milleni muretu elu peaks tagama esindusepoolne garantii, on ühe reisiauto kõige tähtsamaks omaduseks tema usaldusväärsus.

Usaldusväärsus ei tähenda siinkohal loomulikult seda, kas auto on väikese läbisõiduga või ostetud nooblist müügikohast ega sedagi, kas olete teda hästi hooldanud. Ühe auto teeb usaldusväärseks pigem riskifaktorite puudumine ja sellisteks on absoluutselt kõik, mis võib Teid reisi jooksul teele jätta.

Tehniliste rikete korral on ju eriti kehvas olukorras just autoomanik, kes peab lisaks seltskonna ees piinlikkusse olukorda sattumisele ka oma masinaga toime tulema. Parimal juhul maksab see vaid pisut raha ja mõne päeva Te puhkusest, kuid halvemal juhul tuleb seltskonnal jätkata rendiautoga või koju lennata ning autoomanik peab oma masina kas välisriigis remontida laskma või treileril koju organiseerima.

Igal juhul on see üsna tõsine tagasilöök ning puhkus tegelikult rikutud. Kuna autoomanik tunneb reisi õnnestumise eest sageli paratamatult vastutust, ei ole ta alati sama lõbusas tujus ja huvitatud kõige keerulisematesse kohtadesse navigeerimisest nagu reisikaaslased, kes ei mõtle aegajalt, kas autol on viimase 1000 km jooksul justkui mingi uus heli tekkinud või kas see, et masin just ühest mäest alla sõites jõnksu tegi, tähendab, et varsti teeb ta neid veel ja sureb päris välja.

Ja ole Sa nii kõva närviga tegelane kui tahad, ei ole neid mõtteid vähe, mis roolis veedetavate tuhandete kilomeetrite ja kümnete tundide jooksul kogunevad, sest isegi kui Sulle näib startides, et auto on laitmatus korras, käitudes mõnusalt nii linnaliikluses kui kiirusel 120 km/h, saad enamasti juba kuskil Poola teises pooles aru, et tegelikult võiks ta alati veelgi parem olla.

Pikk reis paneb proovile nii auto kui omaniku

Pikk reis Euroopas või kaugemal paneb auto mitte ainult natuke proovile, vaid on väga korralik väljakutse ja kui Su sõiduvahendil leidub mingisugunegi tehniline veidrus või vajakajäämine, saab sellest kindlasti oluline stressiallikas.

Me väikeses Eestis ei sõida Sa autoga järjest mitmeid tunde kiirusel 140 km/h, aga kui soovid kuhugi välja jõuda, ei ole juba alates Leedust kiirteedel aeglasemalt liikuda eriti mõistlik. Ja kui kiirusel 120 km/h tundsid vaid kerget värinat ning tuulemüra, võivad nendest värinatest kümnete tundide jooksul sellest suuremal kiirusel roolis viibides saada painav vibreerimine, mille puhul Sa väsinuna paratamatult ühel hetkel mõtlema hakkad, kas see ikka mõjub näiteks Su auto roolisüsteemile maru hästi ja kas ta võib järgmise 3000 km jooksul hullemaks ka minna. Ning tuulemüra muutub ühtäkki kuidagi painavaks vilinaks või klõbinaks kuskil imetabases kohas, sest Sa ei saa aru, kas see tuleb auto tehnilistest sõlmedest või on miski kuskil jumala lahti.

Me oleme korduvalt Poola tanklates otsinud vilinate ja klõbinate põhjuseid ning nendeks on näiteks olnud VW puhul auto originaalkatusekaarte detailid, mis teatud külgtuule käes natukene liikuda saavad või Mercedese esiklaasi servas olev plastikliist, mis just täpselt 138 km/h kuidagi tuule serva alla võtab ja klõbisema hakkab. Kui Sa pole seda heli varem kuulnud ja ma võin lubada, et Eestis seda kindlasti ei kuulegi, võid algul teda ignoreerida, aga küll järgmise 300 km jooksul murelikuks muutud ja põhjust kasvõi igaks juhuks teada tahad.

Kuid müstilised helid ja veider käitumine ei tähenda veel, et miski päriselt lagunema hakkab ning hoopis olulisemal määral võib autoomanik reisil stressis olla kui teab, et ta masinal leidub asju, mis autodel sageli rikki lähevad ja sealjuures edasi sõitmist takistavad.

Sul võib selja taga olla kirikupinki meenutav iste ja kliimaseade võib end +30-kraadise välistemperatuuri juures ootamatult välja lülitada, aga sedasorti ebamugavused on tühised võrreldes stressi ja ajakuluga kui pead autot võõras keskkonnas tee äärest ära toimetama ja selle remonti või kojusaatmist organiseerima ning oma sõpradele või perele selgitama, et tegelikult pole Sina selles süüdi, et reis pooleli jääb.

Paraku on võimalike probleemide vältimiseks vaid üks reegel, mis on esialgu välja mõeldud mugavuskriteeriumitega natuke vastuoluski.

Reisiauto peaks olema nii lihtne kui võimalik!

Seda lihtsust tagavad omadused saab laias laastus jagada viide suuremasse rühma.

1. Mark ja mudel

Kui on soov autoga võimalikult muretult reisida, tasub omada autot, mida vastavates riikides tõenäoliselt palju leidub, mida osatakse remontida ja mille varuosade kättesaadavus ning hind ei põhjusta probleeme.

Euroopas reisides on seega mõistlik omada Euroopa autot ja näiteks endistes Nõukogude Liidu riikides võid kõige paremini olla probleemide vastu kaitstud hoopis Volga või VAZ tüüpi sõiduautol. On ju siililegi selge, et vajaduse korral saad Saksamaal ülimasslevinud VW grupi sõiduautole tõenäoliselt paari päevaga kapitaalremondi tellida ning Venemaal leidub alati üks mees, kes teab kedagi, kellel on jooks korralikke kolvirõngaid ja saalesid ning teine, kelle onupoeg nad tellitava võtme ja oskussõnavara abil öö jooksul ära vahetab. Samas Jaguari või mõne USA imeteo varuosa tellimine neis riikides võib vabalt nädala kuni kaks aega võtta.

2. Mootor

Hea reisiauto ökonoomsus ja võimsus on tõeliste võimalike murede kõrval üsna teisejärgulised faktorid ja 100 km kohta ka 10 liitrit kütust põletades tunned end iga kell paremini kui olukorras, kus 4000 km kaugusel kodust mõne kauni mägitee serpentiinil käib elegantne kiuks ja auto mootor kokku jookseb.

Võimas või üliefektiivne ja keeruline jõuallikas oskab tõenäoliselt teistest edukamalt ka laguneda. Ootamatu töölepingu ülesütlemise poolest tuntud mootorid on autodega palju kokku puutuvatele inimestele üldjoontes teada ja sellistega tavaliselt eriti kaugel ei käida. Kindlasti tasub olla pisut ärevil kui oled reisi ette võtmas Mercedese OM651, VW grupi vanema 2.0 TDI, Range Roveri 2.7 või 3.0 TDV6, Jeep/Lancia Grand Cherokee 3.0 MultiJet diisli, Boschi kütusepumbaga BMW või Audi diisli või mõne muu teada-tuntud probleemse mootoriga.

Murelapsi leidub praktiliselt kõigi autotootjate valikus ja tõele au andes ei sooviks me ise sellistega Leedu piirist eriti kaugemale sõitagi. Aga nii nagu lotomängudes leidub võitjaid, ei pruugi õnnetu kuulsusega mootor veel automaatselt probleeme tähendada, paremate valikute puudumisel tasub proovida ikka ning kõik võib veel hästi lõppeda. Igaks juhuks on ehk siiski mõistlik vähemalt Saksamaal sõitmise ajaks ADAC'i liikmeleping teha, sest sel juhul veetakse Su auto rikke korral kiirteelt tasuta minema. Kaugemate sihtkohtade külastamisel aga tuleb nii vaimselt, füüsiliselt kui finantsiliselt olla valmis improviseerima.

3. Käigukast

Muidugi on mugav kui auto Sinu eest käike vahetab, aga mis saab siis kui ta seda enam ei tee? Hea ja mugav automaatkäigukast võib kahtlemata ühel õnnetul hetkel mõne anduri suremise või muu probleemi tõttu otsustada avariirežiimi lülituda (teise või kolmanda käiguga kaugele ei sõida) või üldse käigud kaotada.

Nii nagu mootorid, on ka käigukastid väga erinevad ja mõnede puhul on probleeme võimalik teisest kaugemale ette näha, kuid kahtlemata on automaatkäigukast pigem täiendav risk ja seega Sul veab kui oledki kogemata harjunud manuaaliga sõitma. See toob Sind tõenäoliselt mingil moel vähemalt koju ära, kuigi võib nõuda natuke sidurita sõidu harjutamist või tekitada muid pisiebamugavusi.

Veidi uuematel sõidukitel on manuaalkäigukast siiski pigem erand ja sel juhul tasub lihtsalt mõelda, kas Su auto käiguvahetused tunduvad puhtad, mitte venitatud, kas ta tagurpidikäik läheb alati kiirelt ja hästi sisse, kas enne käiguvahetust auto keresse vibratsiooni ei teki ja ega ta Audi Multitronic ei ole. Kui tundub, et kõik toimib hästi ja masin võiks reisi kenasti ära sõita, võid küll lasta kontrollida käigukastis õlitaset, kuid ära mingil juhul vahetult enne väljasõitu õli vahetama hakka, sest see on oluline risk ja võib vabalt tühja koha pealt uusi probleeme põhjustada.

4. Veermik

Mugav õhkvedrustus on ka igapäevaselt üsna sage probleemiallikas, kuid lisaks murekortsudele, mis tekivad kui hommikul hotellist väljudes märkad, et auto mõni nurk maadligi on vajunud, võib õhkpadja ootamatu elust lahkumine halvemal juhul auto päris sõiduvõimetuks muuta ja kogu reisi katki jätta, sest remont originaalvaruosadega võib osutuda märksa kallimaks kui lennupiletid ja treileritransport Eestisse. Terasvedrude sedasorti purunemist väga sageli ei juhtu ja kui ta ka puruneb, ei sega see tavaliselt eriti sõitmist.

Ka pidurid on reisil olles natuke tavapärasest kriitilisemad. Kuigi piduriklotside vahetus ei ole üheski mõistlikus riigis enamasti väga kallis ega aeganõudev töö, on targem juba enne väljasõitu veenduda, et reisimasina piduriklotsid kulunud ei oleks, sest meie koduvabariigi aeglases ja rahulikus liikluses ei saa autode pidurid pooltki sellest koormusest, mis langeb neile osaks intensiivse liiklusega kiirteel või pidevat kiirendamist ja mahapidurdamist nõudvates hoogsa liiklusega suurlinnades. Eestis lihtsalt ei ole maanteid, kus pikad ja suhteliselt tugevad pidurdused suurtelt kiirustelt üsna sageli vajalikud oleksid ning liiklus linnadeski kulgeb pigem aeglases tempos.

Ka rattaid ei maksa unustada. Paljudes sõiduautodes ei leidu enam varuratast, aga selle puudumine võib päris tülikaks probleemiks kujuneda. Seega tasub üritada reisi planeerides teha nii, et autol leiduks ikkagi ka varuratas, tungraud ja õiged veljepoldid ning ei tuleks tervet päeva võõras keskkonnas rehvimuredele kulutada. Mõnes idapoolses riigis võib ühest varurattast vabalt vähekski jääda, aga see on siis juba pigem erijuhtum ja kõigiks maailma asjadeks ei saa ka valmis olla.

5. Varustus

Kahjuks ei piirdu reisiauto mainet kahjustada võivate kahtlusaluste nimekiri vaid mootori, käigukasti ja veermikuga ning leidub muidki tegureid, mis meid endid alati natuke rahutuks teevad.

Näiteks kui autole on paigaldatud lahe signalisatsioon koos immobilisaatoriga, ei pruugi see hotelli või restorani ees mõnes maalilises Itaalia linnakeses enam välja lülituda ja selleks puhuks tasub omada plaani immobilisaatori kahjutuks tegemiseks. Aga isegi kui Su autol pole ebatöökindlaid järelturulahendusi ning leidub näiteks elektrooniline süütevõti, on alati olemas oht, et masin seda enam ära ei tunne. Ikka juhtub ja isegi kui Sa midagi paremat selle vältimiseks teha ei saa, ürita vähemalt ühe asemel kaks toimivat võtit kaasa võtta, sest võibolla ei lähegi sel korral rikki süütelukk, vaid hoopis võti ise ja ka võtme kadumine on niimoodi natuke väiksem probleem.

Tänapäeval ebamõistlikult populaarne elektriline seisupidur on samuti saatanast, sest ei pruugi rikke korral enam maha tulla ja kui see juhtub, veedad tõenäoliselt järgmised 1-2 päeva autot treileril remonditöökotta toimetades ning seisupiduriremonti oodates. Sõit ei jää sellest küll otseselt katki, aga pisut ebameeldiv on ikka. Ise kasutame elektrilist seisupidurit reisil vaid olukordades, kus see on tõesti hädavajalik, aga pigem ei tõmba ka mehaanilist liiga sageli peale, sest ikka on õhkõrn võimalus, et pidur enam täielikult maha ei tule ja järgmisel sõidul ratta kuumaks ajab. Targem on ebameeldivusi vältida ja nendega kodus tegeleda.

Igapäev võib olla värvilisem

Taaskord ootamatult pikaks kujunenud jutu kokkuvõtteks võib öelda, et on täiesti kindel, et kõiki autot heaks reisiautoks muutvaid aspekte ehk keerukust vähendavaid tegureid ei ole võimalik loetleda, kuid on selgelt näha, et läbivaks jooneks on lihtsus ja lihtsasti remonditavus.

Ja kui nüüd hästi järele mõelda, on need ju samad aspektid, mis teevad ühe auto heaks ka tavakasutuses ning ainus erinevus peitub asjaolus, et isegi kui see meile aegajalt probleeme ja suuremaid kulusid põhjustab, saame ja tahame kodus oma turvalises keskkonnas viibides endale natuke ebatöökindlat mugavust ja luksust lubada, sest see muudab elu elamisväärseks.

Igapäev võib olla huvitav, aga puhkusereis võiks olla huvitav ka muu poolest peale auto ja õigeid valikuid tehes ei muutu autoreis kunagi liialt väsitavaks.